Viimased postitused
Pakistan tuli Haapsallu
Seekordne Reisi reisimata! ühine toiduvalmistamine viis meid Pakistani – riiki, mille toidukultuur on sama värvikirev ja sügav nagu sealne loodus, tänavaturud ja inimeste lood.
Veel enne sügise algust täitus meie hotelli köök 16 rõõmsa toidusõbraga – sigin-sagin, vürtside lummavad aroomid ja pottide-pannide kolin oli vaid üks osa, mis mõnusa meeleolu meie kööki tõi.
Meie teejuhiks oli Pakistani köögi ja kultuuri suurim fänn ja reisijuht Rene Satsi, kes oma seikluslike lugude ja meenutustega aitas paremini mõista, kuidas Pakistanis asjad käivad, seda nii köögis kui matkarajal. Renega olid kaasas Pakistani restorani MATKA kokapoisid. Üheskoos valmistasime Pakistani klassikalisi roogasid: lambakarri jogurtises kastmes, tomatine kanakarri, aurutatud basmati riis, Pakistani salat ja desserdiks kheer ehk magus riisipuding kardemoniga.
Lambakarri on Pakistani köögi süda. Selle roa õnnestumise võti on liha küpsetamise temperatuur, kui seda hoida madalal ja anda aega, saab tulemuseks uskumatult pehme ja suussulav liha. Samuti on oluline vürtside röstimine – roheline ja must kardemon, kaneelikoor, nelk ja vürtsköömned vajavad enne õli lisamist särtsu kuumal pannil, et maitsed avaneksid. See aitab esile tuua karrile iseloomuliku sügavuse ja soojad maitsed.
Kanakarri valmib kiiremini, kuid nõuab samuti tähelepanu. Eriti oluline on kasutada kondiga kana tükke ja liha marineerida – marinaadis kasutatav jogurti ja vürtside (kurkum, purustatud tšilli, chaat masala, jahvatatud koriander ja vürtsköömned) kooslus teeb liha mahlaseks ja lisab maitsele sügavust. Küpsetamisel tasub kanatükid lisada pannile järk-järgult, et pann maha ei jahtuks ning vältida pidevat segamist – nii saab lihapinnale kauni kuldse värvi.
Reisile reisimata! Pakistani paneme punkti kheer’iga ehk pakistaanlaste poolt armastatud riisipudingiga. Selle võlu peitub aeglaselt keedetud piimas – mida kauem piim koos riisiga tasasel tulel podiseb, seda siidisem ja täidlasem magustoit saab. Kardemon, mandlid, pistaatsiapähklid ja roosivesi annavad kheer’ile piduliku ja eksootilise meki, isegi kondentspiima lisamine on hea mõte selle magustoidu puhul. Oluline on mitte kiirustada: kheer vajab kannatlikkust ja sagedast segamist, et piim põhja ei kõrbeks.
Pakistani kokkamisõhtu ei olnud vaid uute maitsete proovimine, vaid kultuuriline rännak, kus jutud toidust ja Pakistanis rändamisest põimusid köögis valitseva sõbraliku sagimise ja elava sahmerdamisega – just nii, nagu on kombeks sealses köögikultuuris.
Me oleme valmis avastama Pakistani nüüd ka reisides, vaata täpsemalt, mis meil plaanis on siit!
Retseptisoovitus – Kheer – Pakistani riisipuding
6 portsjonit
- 100 g basmati riisi
- 1 l piima
- 200 ml rõõskkoort (soovi korral, kreemisema tulemuse jaoks)
- 120 g suhkrut
- 4–5 rohelist kardemonikauna (kergelt purustatud)
- 1–2 sl roosivett
- 30 g mandleid (hakitud)
- 30 g pistaatsiapähkleid (hakitud)
- 3g soola
- 2 sl rosinaid
- Kaunistuseks: safranikiud, hakitud pistaatsiapähklid või mandlid
Valmistamine
Pese basmati riis mitu korda külma veega, kuni vesi jääb selge. Leota 20–30 minutit, seejärel nõruta.
Vala potti piim ja rõõskkoor, lisa kardemonikaunad ning aja keema. Alanda kuumust ja lase tasasel tulel podiseda piima pidevalt segades.
Lisa nõrutatud riis keeva piima sisse. Keeda madalal kuumusel 35–40 minutit, pidevalt segades, kuni riis on pehme ja segu paksenenud.
Lisa suhkur, sool, roosivesi ja sega, kuni suhkur on sulanud.
Sega sisse suurem osa hakitud pähkleid ja rosinad, jäta osa kaunistuseks.
Tõsta kheer kaussidesse, kaunista safrani ja pähklitega. Maitsed tulevad eriti hästi esile, kui kheer hoida üleöö külmikus.
